Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Vaata, kes kaotavad enim piirikaubanduse tõttu

neljapäev, 8. november 2018. a 15:23
8 0
Vaata, kes kaotavad enim piirikaubanduse tõttu

Eesti Konjuktuuriinstituut (EKI) tegi sel aastal põhjaliku uuringu, mis analüüsis alkoholi osatähtsust ja mõju piirikaubanduses. Uuringust selgus, et aktsiisidest ja käibemaksust laekus riigi eelarvesse 50–60 miljonit planeeritust vähem.

„2018. aasta kohta valmib analüüs 2019. aasta algul, kuid arvestades piirikaubanduse kasvu 2018. aastal, saab maksutulu kaotus olema suurem,“ prognoosib Josing. „Lisaks kaotas riigieelarve maksutulu ka mootorikütuse osas, kus rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted on oma tankimise üle viinud teistesse Balti riikidesse ning väiksemas mahus laekub ka tubakaaktsiisi. Suurim kaotaja kiiresti paisunud Läti piirikaubandusest on olnud Eesti riigi eelarve,“ toonitab ta.

Audiitorbüroo KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ütles, et piirikaubanduse puhul tuleb silmas pidada, et ettevõtja tasandil mõjutab see enim aktsiisikaubaga kauplejaid ning avaldab suurimat mõju piiriäärsete alade kauplejatele. „Tervikuna, riigi mõistes, on piirikaubanduse mõju palju laiem, kuna majandusest väljavoolavad või sisse tulemata jäävad miljonid eurod on kahtlemata probleem Eesti-suurusele väikeriigile,“ kinnitab ta.

Millisesse suurusjärku jääb summa, mida me iga kuu naaberriikidele kaotame, ei ole Zernaski sõnul võimalik üheselt välja arvutada. „Siin tuleb täpsustada, kas räägime maksulaekumistest või majanduses puudu jäävast rahast. Täpset summat ei ole kummalgi puhul võimalik välja arvutada, kuna muutujaid on palju. Aga kui võtame arvesse väljavoolava aktsiisi ja käibemaksu lõunapiiril ning sisse tulemata jäävad maksud põhjapiiril ning liidame neile laekumata jääva ettevõtte tulumaksu, palgamaksud jms, siis juba ainuüksi maksude alalaekumine on üheksakohaline number,“ on Zernask kindel. „Majandusest puudujääv raha on tervikuna kindlasti kümnekohaline,“ lisab ta.

Negatiivne on ka tarbijate ostukäitumise muutus, kus Lätist alkoholi ostjad ostavad korraga suure koguse, tekitades kodus varusid, mistõttu võib suureneda alkohoolsete jookide tarbimine. Kui piiri tagant ostetakse juba alkoholi, haaravad suitsetajad kaasa ka suuremas koguses sigarette või e-sigarettide täitevedelikku, mille aktsiis on Lätis märkimisväärselt madalam kui Eestis.

Josing märgib, et oluline on ka tekkiv keskkonnakahju. „Kuna Läti joogitaaral puudub pandimaks, ei viitsita seda Eestis tagastada ja nii raisatakse materjali ning reostatakse keskkonda,“ selgitab Josing.

Ta lisab, et kui otsida tekkinud suures Läti piirikaubanduses midagi positiivset, siis ehk võidab tarbija sellest, et oma oste on võimalik teha soodsama hinnaga Läti poodides, mis ehk suurendab omakorda soodsamate pakkumiste hulka Eesti turul. Vähemalt ehitusmaterjalide kauplustes on sooduspakkumiste arv viimase aastaga oluliselt suurenenud.

„Ma ei tea, kas see lugu on nüüd ikka „piirikaubandusest“, aga rahvusvahelise kaubanduse komöödiast on see kohe kindlasti. Siis naersime meie, nüüd naeravad lätlased. Muud erinevust minu silm ei märka,“ lisas Pajula.

Loe ka: Alkoholitootjad: Riigikogus menetlusel olev aktsiisieelnõu ei kaota piirikaubandust

Allikas: kasulik.delfi.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0