Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Tuleva pöördumine ministritele: palun astuge välja 145 000 pensionile suunduva inimese kaitseks

neljapäev, 17. mai 2018. a 7:04
12 0

Erinevalt näiteks Rootsist ei ole Eesti inimestel täna võimalik hinnata, kui suur osa nende pensionivarast kindlustusseltsidele läheb. Süsteem on läbipaistmatu. Siiski, teatud indikatsiooni kulude mahust annab, kui vaadata sisse kasvõi 2017. aasta kindlustusseltside aruannetesse. Möödunud aastal maksid Eesti kindlustusseltsid teise samba pensioni maksetena inimestele kokku 3,5 miljonit eurot. Samal ajal olid seltside kulud nende pensionilepingute haldamisele kokku 1,5 miljonit eurot.

Fondipensioni puhul on tõepoolest risk, et oodatavast keskmisest kauem elavad inimesed kasutavad oma teise samba vara ära enne elupäevade lõppu ja peavad seejärel toime tulema ainult esimest sambast saadava pensioniga. Võrreldes täna pakutavate kindlustuslepingute tingimustega on selle riski mõju minimaalne.

Ükski kindlustusselts ei paku elukalliduse tõusuga käsikäes kasvavaid pensionimakseid. Keskmise täna pensionile suunduva inimese teise samba pensionilepingu järgne igakuine makse moodustaks täna tema pensionist (esimene ja teine sammas kokku) umbes 11%, 20 aasta pärast aga vaid 5%. Samal ajal on isegi madala tootlusega silma paistnud Eesti pensionifondid suutnud tagada inimeste rahale vähemalt nullilähedase või napilt positiivse reaaltootluse.

Tänaseks on möödas peaaegu terve aasta kogumispensionide seaduse muudatuse vastuvõtmisest, mis lisas võimaluse pakkuda ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. Sellised lepingud peaksid võimaldama teenida kogutud varalt tulu ka väljamaksete perioodil. Mitte ükski kindlustusselts uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepinguid inimestele ei paku. Pensionile suundujate jaoks ei ole seega midagi muutunud. Pensionisüsteemi valulisi probleeme ei saa lahendada üksikute detailide peenhäälestusega. Tuleva ei toetanud mainitud seadusemuudatust - juhtisime arutelufaasis korduvalt tähelepanu, et see suurendab väljamaksete paindlikkust vaid näiliselt, aga mitte sisuliselt.

Loe ka: Sõerd: valitsus leidis raha Kreekale ärakinkimiseks, Tallinna Linnahallile aga mitte sentigi

Allikas: arileht.delfi.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0