Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Töötu pangajuht Aivo Adamson pole töötukassaga rahul: mees saab päevaraha 5 eurot ja veidraid tööpakkumisi

teisipäev, 15. mai 2018. a 10:47
17 0
Töötu pangajuht Aivo Adamson pole töötukassaga rahul: mees saab päevaraha 5 eurot ja veidraid tööpakkumisi

Kuidas, kellele ja millistel alustel seda jagati? Tundub, et vana Bismarcki mudel töötab meil siiani laitmatult. Kogume aga raha kokku ning siis jagame plaanimajanduslikult selle laiali. Kui palju on riigil vaja ametnikke, et seda raha jagada? Milliseid „teenuseid“ riik meile pakub, mida kõiki on tarvis rahastada? Lisaks vajab ju siis tegemist ka plaan, mida kutsutakse RES-iks (riigi eelarve strateegiaks).

Minu jaoks on riigis kolm elukriitilist valdkonda – turvalisus, tervishoid ja haridus. Kui üks neist kolmest lonkab, hakkab mul selles riigis kõhe. Kuidas nüüd organiseerida nii, et kõik kolm oleksid terviklikud ning vastaksid minu ootustele? Tahaksin ka siin osaleda otsustamisel, millisest tervishoiuasutusest või haridusasutusest ma teenust ostan. Aga mitte nii, et riigieelarvest antakse ette nendele asutustele raha ning jagatakse seda kulupõhiselt. Kulupõhine jaotus ei ole efektiivne. Kõiki kulutusi pole tarvis teha, sest sageli pole teenuse kvaliteeti ega vajadust selle järele. Mõelge kasvõi, kui palju on kiirabil tühisõite, et mõõta vererõhku või anda perearsti juurdemineku soovitusi. Ehk saab seda kõike teisiti korraldada? Mulle tundub, kui „teenused“ on tasuta, siis mingi osa inimesi kipub seda ära kasutama ja mis kõige hullem, nad harjuvad sellega ja nõuavad aina rohkem tasuta teenuseid!

Töötukassa saadab mulle nüüd aegajalt tööpakkumisi. Üks neist kõlas eriti uhkelt: protsessidisainija-projektijuht. Mõtlesin, mis väärtust siin inimestele luuakse ja mis väärtust loob antud ametikoht riigile? Jäin nõutuks.

Meil on 618 000 maksumaksjat ja 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud töötajat. Aastaks 2100 ennustatakse meie rahvaarvuks 800 000 vastavalt praegustele trendidele. Minu näide võib kõlada kontekstist välja rebituna, kuid neid näiteid on kahjuks palju, kus me tekitame riigi poolt pakutavatele „teenuste“ osutamiseks aina üha uusi ametikohti. Kõike seda on ju vaja kontrollida, arendada, ülal pidada jne. Kelle ja milliste vahenditega?

Loe ka: Valitsus kiitis heaks riigieelarve 53 muudatust

Allikas: arileht.delfi.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0