Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Ohumärk? Eesti ekspordinumbrites on peidus negatiivseid märke

laupäev, 12. mai 2018. a 9:10
6 0
Ohumärk? Eesti ekspordinumbrites on peidus negatiivseid märke

Vaadates esimest kvartalit tervikuna, suurenes Eestis toodetud kaupade eksport eurodes mõõdetuna siiski tubli 5% võrra. Arvudesse lähemalt süüvides, ei ole pilt kahjuks niivõrd ilus. Nimelt tuli valdav osa ekspordikasvust mineraalsete kütuste kaubagrupi arvelt, mille väljavedu suurenes kolme kuuga enam kui 100 miljoni euro võrra. Erinevalt varem arvatust, ei olnud tohutu tõusu taga ilmselt kodumaine põlevkivitööstus ega ka kütusehindade tõus, vaid sisse imporditud kütuse töötlemine, misjärel kaup taas Eestist välja liikus. Mineraalsete kütuste müüki arvesse võtmata, oleks ekspordikasv piirdunud kõigest 0,6%ga, mis ei tõota head esimese kvartali majanduskasvu numbrile.

Suurem negatiivne üksikmõju esimeses kvartalis oli eelmainitud elektriseadmete müügi kahanemine. Et eelnevatel kuudel oli elektriseadmete müük plusspoolel, piirdus langus kokkuvõttes veidi enam kui 27 miljoni euroga. Konkreetselt põhjustas selle mobiilside­seadmete müügi kokkukuivamine, mis mullu andis veel enam kui poole kogu kaubagrupi ekspordist. Suure negatiivse panuse andis ka muude tööstustoodete ekspordi langus enam kui 8 miljoni euro võrra. Selle kaubagrupi eksporti langetas enim erineva mööbli - valgustite, madratsite, diivanite jms kesine müük, kuid vähenes ka Eesti ühe olulisima ekspordiartikli valmismajade väljavedu. Ekspordikasvu pidurdas tugevalt veel erinevate taimsete toodete, peamiselt teravilja, alanenud müük.

Jättes kõrvale ekspordikasvu vedanud kütusemüügi, tõusis esimeses kvartalis tublisti erinevate masinate ja seadmete eksport - ligi 11 miljoni euro ehk 9% võrra. Jätkuvalt suurenes ka Eesti jaoks väga olulise kaubagrupi puittoodete eksport, kuigi kasvutempo aeglustus 3%ni. Tublisti suurenes ka teise metsamajandusega seotud kaubagrupi, pabertoodete ja tselluloosi, eksport. Märkimisväärse panuse ekspordikasvu andis veel toidukaupade (sh alkohol) müük välisriikidesse.

Aasta alguse kütusetehingud mängisid ringi ka Eesti kaubanduspartnerite järjestust. Nimelt tõusis Eesti olulisemate ekspordisihtkohtade eksootiline Singapur, kuhu müüdi pea 50 miljoni euro eest kütust. Omaette küsimuseks jääb, kas kauba liikumine füüsiliselt või juriidiliselt toimus ning kuivõrd tehing majandusele lisandväärtust juurde lõi. Üllatavalt tugeva, enam kui 30 miljoni eurose tõusu tegi eksport Suurbritanniasse, mille majanduse väljavaated hetkel just helged ei ole. Kasvu taga oli taaskord kütusemüük, milleta oleks eksport Suurbritanniasse hoopis langenud. Traditsioonilisematest ekspordi­partneritest kasvas müük enim Saksamaale, suurenedes ligi 35 miljoni euro võrra. Saksamaale suunatud eksporti panustas enim elektriseadmete müük. 32 miljoni euro võrra tõusis Eesti kaupade väljavedu ka põhjanaabrite juurde Soome. Seejuures oli tõus küllalt laiapõhjaline - panustasid nii elektriseadmed, puit- ja metalltooted kui ehitusmaterjalid. Sarnaselt eelmisele aastale jätkus endiselt tugev ekspordi vähenemine Rootsi suunal, mida põhjustab kitsas telekommunikatsiooni­elektroonika kaubagrupp. Samas on Rootsi ehitusturu pidurdumine põhjustanud muret ka teistes harudes.

Eesti ekspordi aeglustumist selgitavad vähemalt osaliselt meie kahe peamise kaubanduspartneri, Soome ja Rootsi, impordis toimunud muutused. Eelmise aastaga võrreldes on eelkõige pidurdunud põhjanaabrite soomlaste impordinõudlus. Teatavasti oli 2017. aasta Soome väliskaubanduse jaoks ääretult edukas. Rekordiline ekspordikasv tähendas ka suurt nõudlust tootmissisendite järele, mistõttu paisus ka kaupade import 13% võrra. Käesoleval aastal on kasvutempo jäänud märksa aeglasemaks. Kui veebruaris suures Soome import 9%, siis jaanuaris ja märtsis 3-4% jagu.

Loe ka: Alagrupi võitnud Soome löödi julmalt auti

Allikas: arileht.delfi.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0