Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Muudatused töökeskkonna korralduses, millega peaks uuel aastal arvestama

kolmapäev, 9. jaanuar 2019. a 14:59
140 0

Kõigepealt on oluline rõhutada, et kui ettevõtetes on juba täna olemas toimiv töötervise ja tööohutuse korraldus, ohutusreeglid on paika pandud ning töökeskkonna riskid on hinnatud, siis 1. jaanuarist ei ole vaja midagi muuta. Ekslikult on kõlama jäänud arvamus, et kogu töötervishoiu ja tööohutuse korraldus muutub. Nii see kindlasti ei ole. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste eesmärk on eelkõige kaasajastada seaduse nõudeid ja muuta need selgemaks ning vähendada ülemäärast halduskoormust ja ettevõtete aruandluskohustust. Sisulist kaasajastamist vajasid mitmed seaduse nõuded, mis on eelkõige seotud tervisekontrolli, töötajate juhendamise ja väljaõppe, esmaabi korraldamise ning tööõnnetuste uurimisega.

Järgnevalt lühidalt olulisematest muudatustest, millega tuleks uuel aastal arvestada.

Esiteks rõhutame seaduses veelgi selgemalt, et töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning arvesse tuleb võtta riskide hindamise tulemusi. Töötaja tuleb saata tervisekontrolli, kui riskide hindamise tulemused näitavad, et töökeskkonnas olev ohutegur võib mõjutada töötaja tervist. Nii täidab tervisekontroll paremini oma eesmärki - aitab ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toome selgelt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama, näiteks müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö.

Muutus see, et esimene tervisekontroll tuleb teha nelja kuu jooksul alates tööle asumisest, mitte esimese kuu jooksul, andes nii tööandjale rohkem paindlikkust tervisekontrolli korraldamisel. Lisaks toome seaduses selgelt välja töökeskkonna ohud, mille esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm, öötöö). Tööandja peab hindama bioloogilistest ohuteguritest ja kantserogeensetest ainetest tulenevaid risk töötaja tervisele ning saatma töötaja eelnevasse tervisekontrolli, kui töötaja tervis võib olla ohutegurist mõjutatud. Kui töötaja puutub aga kokku plii või asbestiga või teeb öötööd, siis peab töötaja läbima eelneva tervisekontrolli sõltumata riskide hindamise tulemustest. Eelneva tervisekontrolli eesmärk on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohtudega töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu. See nõue ei ole uus, kuid on seni sageli jäänud tähelepanuta.

Teiseks muutus töötajate juhendamine paindlikumaks. Edaspidi on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada, kuidas töötajate juhendamine ja väljaõpe läbi viia ja kes seda ettevõttes teeb, kusjuures tööandja peaks arvesse võtma töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Ka esmaabi korralduse nõuded muutusid paindlikumaks. Tööandjal on edaspidi võimalik otsustada mitu esmaabiandjat määrata või millised esmaabivahendid peavad olema töökeskkonnas kättesaadavad, lähtudes ettevõtte vajadustest, sealhulgas töötajate arvust, tegevuse iseloomust või õnnetusjuhtumite esinemise sagedusest.

Lihtsamaks muutus kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust. Sellisteks tööõnnetusteks on näiteks pindmised sisselõiked, kus piisab lihtsast esmaabist töökohal ja pärast mida töötaja saab töötamist jätkata. Ka selliseid õnnetusi peab tööandja uurima, kuid ta saab uurimise läbi viia lihtsamalt ning ei pea koostama tööinspektsioonile vormikohast raportit uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Uue võimalusena lisandus töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvis peavad töötaja ja tööandja kokku leppima, kusjuures leppetrahvi kokkulepe peab sisaldama konkreetseid töötaja ja tööandja tegevusi, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine. Selleks et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.

Suurenesid ka trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Edaspidi on tööinspektsioonil õigus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Allikas: arileht.delfi.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0