Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve

kolmapäev, 9. detsember 2015. a 17:24

8 1

Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve

Riigi tulud kasvavad 2016. aastal 3 protsenti ja kulud 4,2 protsenti võrreldes 2015. aastaks planeerituga. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal struktuurses ülejäägis 0,6 protsendiga SKPst. Euroopa Komisjoni hinnangul vastab Eesti 2016. aasta eelarvekava täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvetasakaalu nõuetele.

Uuel aastal langevad tööjõumaksud, mis tagab majandusele kasvusõbralikuma maksustruktuuri ja jätab palgasaajatele rohkem raha kätte. Maksuvaba tulu tõuseb 154 eurolt 170 eurole kuus.

Madalamat palka saavatele inimestele rakendub nende järgmise aasta sissetulekute põhjal täiendav maksutagastus. Sellest võib töötav inimene saada maksimaalselt võitu aastas ligi 700 eurot.

Tagastust saavad 2017. aastal taotleda täisealised isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro ja kes töötavad täistööajaga vähemalt kuus kuud. Sääraseid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega, seda administreerib maksu- ja tolliamet. Makse laekub sarnaselt tulumaksu tagastamisega ja hiljemalt 30. juuniks.

Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKP-st. Maksukoormus tervikuna jääb järgmisel aastal ligikaudu tänavusele tasemele ehk 33 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sündi toetava keskkonna arendamiseks kasvavad peretoetused järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot.

Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga lapse kohta.

Kaitsekulud ületavad ka järgmisel aastal kaks protsenti SKP-st, jõudes rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 2,07 protsendile SKP-st. Võrreldes tänavusega kasvab kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk 9 protsenti.

Kahele protsendile lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud. Kaitse-eelarve summas 451 miljonit eurot tagab Eesti kaitsevõime arengu ja selle, et suudame vastata muutunud julgeolekukeskkonna väljakutsetele. 2016. aastal jätkatakse uute suurte relvasüsteemide, nagu jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjeraketisüsteemide hankimist.

Sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldatakse 374 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteedid Eesti idapiiri väljaehitamine, milleks on järgmisel aastal ette nähtud 20 miljonit eurot, kiirreageerimisvõime tugevdamine ning politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustuse uuendamine.

Samuti avatakse järgmisel aastal renoveeritud Piusa kordon ja Narva-2 piiripunkt.

Õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafond tõuseb 4 protsenti. Konkreetsed palgatõusud on iga ministeeriumi enda otsustada.

Riikliku pensioni summa kasvab tänavusega võrreldes 88,9 miljonit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 397 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks.

Ravikindlustusse suunab valitsus järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kokku kulub ravikindlustusele järgmisel aastal veidi vähem kui miljard eurot. Lisavahendite eest tagatakse tervishoiuteenuste kättesaadavus senisel tasemel ja täidetakse tervishoiutöötajate palgakokkulepet.

Riigi halduskorralduse reformimisel järgib valitsus põhimõtet, et valitsussektori tööhõive peab olema proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Selleks vähendatakse valitsussektori töötajate arvu.

Investeeringud koos investeeringutoetustega kasvavad riigieelarves 22,5 protsenti, jõudes 480 miljoni euroni.

Allikas: ohtuleht.ee

Kategooria lehele

Loading...