Merest pardale ei pääse: Suured laevad jäävad inimeste päästmisega endiselt hätta

reede, 26. september 2014. a 8:35

17 0

Merest pardale ei pääse: Suured laevad jäävad inimeste päästmisega endiselt hätta

Päästepaatide vette laskmine on küll tehtud üsna lihtsaks, aga seda ei saa ju pääsemiseks lugeda, kui märjad ja lõdisevad merehädalised on päästepaati tõmmatud - neid on vaja sealt võimalikult ruttu ka edasi, soojadesse ruumidesse toimetada. Siin tuleb aga laevade suurus pigem kahjuks, kinnitas Rootsi raadiole mereturvalisuse eest vastutav Mikael Hinnerson. Laeva pardale merest enamasti ei pääse.

Päästepaatide vette laskmine on küll tehtud üsna lihtsaks, aga seda ei saa ju pääsemiseks lugeda, kui märjad ja lõdisevad merehädalised on päästepaati tõmmatud - neid on vaja sealt võimalikult ruttu ka edasi, soojadesse ruumidesse toimetada. Siin tuleb aga laevade suurus pigem kahjuks, kinnitas Rootsi raadiole mereturvalisuse eest vastutav Mikael Hinnerson. Laeva pardale merest enamasti ei pääse.

Alates Estonia hukust on rahvusvaheline merendusorganisatsioon IMO karmistanud küll nõudeid, et uued laevad peavad olema varustatud süsteemidega, mis võimaldab inimest merest välja tuua, aga siin on veel palju ära teha. Üksiku merehädalisega pole enam probleeme, sajaga ei tuleks aga laevad enam toime. Igatahes suurte laevaõnnetuste puhul massiline inimeste merest välja toomine on tänaseni võimatu.

Rootsi on ka ÜRO-s palju lobitööd teinud, aga siduvate kokkulepete saavutamine laevade ümberhitamiseks ei ole olnud lihtne.

28. septembril 1994 kell 0.20 (Rootsi aja järgi, meil oli kell tund aega hilisem) anti visiiri rebenemise tõttu Estonia meeskonnale häire, täpselt pool tundi hiljem see reisiparvlaev uppus, viies märga hauda kaasa 852 inimest.

Kuna laevaõnnetus leidis aset Soome päästeteenistuse alas, siis kutsuti seal appi helikopterid, nii päästeteenistusest kui Soome armeest, lähistel paiknenud laevad suunati päästetöödele, ning kohapeal juhtis sündmusi Silja Europa kapten. Rootsi päästeteenistus kutsuti appi kell 1.00, ehk siis kui laev oli juba uppunud, ka nemad saatsid sündmuspaika helikoptereid. Päästetöödele jõudis veel kaks helikopterit Taanist, üks Eestist ja üks Venemaalt, kitjutab nn Kamedo-raport.

Merest pääsenuist üks suri veel haiglas, kokku tuli katastroofist seega eluga välja 94 reisijat ja 43 meeskonnaliiget, enamikus mehi. Estonia tugeva kalde tõttu selle laeva päästepaate kasutada polnud võimalik, paljud merre jõudnud ei olnud isegi jõudnud ennast korralikumalt riide panna, ka päästeveste ei jõutud korralikult kinnitada.

Allikas: feedproxy.google.com

Kategooria lehele

Loading...