Kas Eesti jääb maksukeskkonna reformimisel „BEPS-i rongist” maha?

kolmapäev, 9. detsember 2015. a 8:16

7 0

BEPS (Base Erosion and Profit Shifting) ei ole järjekordne moodne lühend, mida tuleb karta, või veel hullem – ignoreerida. Hea lugeja, suure tõenäosusega puudutab see ka Sinu ettevõtet, eriti kui oled ettevõtte omanik, juhatuse liige või näiteks finantsdirektor. BEPS, mida eesti keelde võib tõlkida kui „maksubaasi vähendamine ja kasumi väljaviimine“, on just nende kahe asjaolu tõkestamiseks 2013. aastal alustatud ja 2015. aastal edukalt lõpetatud projekt, mis leidis rahvusvahelise konsensuse nii arenenud kui arenevates riikides.

BEPS-iga on vabatahtlikult kaasa läinud riigid, mis ei kuulu ei OECD-sse ega G 20-sse. See on erakordne sündmus, arvestades et iga riik soovib äri tegemiseks propageerida just oma jurisdiktsiooni. Olgu tegemist erinevate soodsate maksurežiimidega või siirdehindade reeglite puudumisega, aga igal juhul meelitatakse ettevõtjaid enda juurde. Otseselt ju selles midagi halba pole – riikide geograafia ja majanduslikud keskkonnad on mõnikord väga erinevad, riikide arengutase samuti, tingides olukordi, kus ühed riigid pakkuvad teistest rohkem maksustiimuleid. Taoline praktika peab olema aga aus ja läbipaistev ning ei tohi hõlbustada teiste riikide maksubaasi kunstlikku vähendamist ja kasumi väljaviimist.

Kui majandussurutise ajal tulid esile uudised sellest, et mitmed suurkorporatsioonid maksavad globaalselt tulult marginaalselt makse, mis võivad jääda paari protsendi piiresse, hakkas OECD aktiivselt tegelema maksunduse valdkonna reformimisega, kindlustamaks, et äriühingute kasum jääb riiki, kus toimub väärtust loov ehk reaalne majandustegevus, mitte selle järgi, kus äriühing on juriidiliselt registreeritud.

BEPS koosneb 15 tegevuskavast ning dokumentide kogupakett üle 1500 lehekülgi sellistest maksustamisega seotud teemadest nagu digitaalne majandus, hübriidinstrumendid, CFC (Controlled Foreign Company) reeglid (mis käsitlevad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid), pankade ja seotud osapoolte laenuintresside mahaarvamise piirangud ehk thin capitalization reeglite kehtestamine, intellektuaalomandi maksurežiimide otsene sidumine reaalse majandustegevusega, maksulepingute kuritarvitusega seotud kunstlike tehinguahelate piiramine, püsiva tegevuskoha staatusest hoidumisega seotud piirangud, kohustuslik infovahetus erinevate riikide maksuametite vahel, vaidluste lahendamise protseduuride täpsustumine ning siirdehinnad.

BEPSi 15-st tegevuskavast puudutab siirdehindasid ehk seotud osapoolte vahelisi tehinguid otseselt või kaudselt umbes pool või isegi enam tegevuskavadest. Kuna BEPS projektile ajendiks olnud suurkorporatsioonide maksuskeemitamine puudutas omavahelisi tehinguid, võib öelda, et siirdehinna teema on käesoleva maksurevolutsiooni keskpunktis. Tuleb tõdeda, et siirdehindasid puudutavad muudatused on n-ö tugevdatud rahvusvahelised standardid ning seega jõustuvad automaatselt OECD juhistes, millel põhinevad enamiku riikide siirdehinna regulatsioonid. Ka Eesti siirdehinna määrus viitab OECD juhistele, kuid uute siirdehinna reeglite jõustumiseks vajab Eesti siiski siirdehinna määruse muutmist. Arvestades kui eeskujulik rahvusvaheliste organisatsioonide liige on Eesti läbi ajaloo olnud ning kui suurel määral toetub siirdehinna määrus OECD juhistele, võib öelda, et Eesti siirdehinna määrus arvatavasti muutub juba jõustunud uute OECD juhiste valguses kõige lähemas tulevikus. Kuna siirdehinna reeglistik muutub veelgi konkreetsemaks ning seejuures ei täpsustu üksnes siirdehinna dokumentatsiooni ülesehitus, vaid mitmed väga põhimõttelised küsimused. Mitmed kontsernid reageerivad juba praegu, et ennetada võimalikke probleeme uutele dokumenteerimise ja hinnastamise standarditele üleminekul ning teevad teoreetilisi arvutusi muudatuste võimaliku mõju ja ka oma võimaliku kuvandi kohta läbipaistvamas ärikeskkonnas.

Paralleelselt OECD-ga on BEPS-i teemadega aktiivselt tegelenud ka Euroopa Liit. Paradoksaalselt alustas Euroopa Liit BEPS-i initsiatiividega isegi varem. Novembri lõpus Vilniuses peetud rahvusvahelisel finantskonverentsil ütles EY Saksamaa partner dr Klaus von Broecke, kes ühtlasi vastutab EY-s Euroopa Liidu otseste maksude valdkonna eest, „EL alustas BEPS teemadega varem, aga OECD on parem turundustegevuses”. Iga OECD tegevuskava osas on Euroopa Liit formuleerinud oma seisukoha või tulnud välja oma initsiatiiviga, kusjuures need initsiatiivid on kohati oma mõju poolest kaugemale ulatuvamad kui mõningate OECD tegevuskavade soovitused. Mitmed euroliidu initsiatiivid, nagu näiteks hübriidinstrumentide kasutamise ning maksude vältimise vastased sätted ema- ja tütarühingute direktiivis, on juba Euroopa Liidu nõukogu poolt heaks kiidetud ning seega lõplikud. Saavutatud on ka poliitiline kokkulepe maksuotsuste kohustusliku infovahetuse osas. Sarnaselt OECD BEPS-projektile on suur tähelepanu siirdehinna valdkonnal.

Esimest korda ajaloos püütakse n-ö ühe hoobiga luua rahvusvahelises maksunduses täiesti uus kord. Üksmeelne otsus näitab selgelt, et vanaviisi ei olda nõus jätkama. Olukord, kus suurkorporatsioonide kasum on kordades suurem sisutühjades ettevõtetes null- või madala maksumääraga riikides, kui reaalset väärtust loovates arenenud riikides tegutsevates ettevõtetes, ei ole aus, õõnestab usaldust ettevõtluse kui sellise vastu ning jätab riigid õiglasest maksutulust ilma. Ühe esimese muudatusena on Eestis oodata 1. juulist 2016. ema- ja tütarühingute direktiivist tulenevalt tulumaksuseaduse muudatusi, mis piiravad hübriidinstrumentide ja ema- ja tütarühingute vahelisi dividendi maksustamise kuritarvitusi. Siiski on need ainsad teadaolevad muudatused ja seega Eesti peab kiiremas korras sellele rongile hüppama, et mitte panna oma ettevõtjaid ebaselgesse situatsiooni. Mida ootab riigilt ettevõtja, kes teeb koduturul või piiriüleselt äri BEPS-i meetmeid rakendanud riikidega? Eks ikka läbipaistvust ja ausaid mängureegleid ning ärikeskkonna prognoositavust.

Allikas: majandus24.postimees.ee

Kategooria lehele

Loading...