Kõlvart kaotas kohtuvaidluse kaitsepolitseiga lõplikult

neljapäev, 17. detsember 2015. a 6:59

7 0

Kõlvart hages kaitsepolitseid korraga kahes asjas - üks neist on seotud kaitsepolitsei aastaraamatus avaldatud teabega ja teine kaitsepolitsei peadirektori sama aastaraamatuga seotud pressikonverentsil öelduga. Kõlvart süüdistab kaitsepolitseid enda laimamises ning nõudis kaitsepolitseilt nii enda ees vabandamist kui ka sellekohase pressikonverentsi korraldamist.

Kõlvart pidas laimavaks kaitsepolitsei toonase peadirektori Raivo Aegi 2012. aasta 12. aprillil toimunud pressikonverentsil öeldut, millest võis abilinnapea hinnangul välja lugeda, et Kõlvart võitleb Eestis kehtiva seaduse täitmise või selle seaduse vastu, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud peaksid täitma.

Tallinna halduskohtus jäi Kõlvart kaotajaks, kui esimese astme kohus leidis 2013. aasta augustis, et kaebus on kõigi nõuete osas alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et kaitsepolitsei ei ole pressikonverentsil süüdistanud Kõlvartit õiguserikkumise, rääkimata kuriteo toimepanemises, kui rääkis kaebaja poolt kehtiva seaduse ehk gümnaasiumides eestikeelsele õppele ülemineku vastu aktiivsest võitlemisest.

Samuti tuvastati, et kaitsepolitseil oli seaduslik alus pressikonverentsil aastaraamatut tutvustada ja sellega seoses pressiesindajate küsimustele vastamisel kaebaja isikuandmeid niiöelda töödelda ehk tema ees- ja perekonnanime nimetada. Kohus leidis, et kaitsepolitsei ei ole esitanud pressikonverentsil kaebaja kohta faktiväiteid, sealhulgas valesid faktiväiteid.

Kõlvart viis seejärel vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid jäi ka seal kaotajaks. Seejärel esitas Kõlvart kassatsiooni riigikohtusse, mis ei saanud aga käesoleval nädalal menetlusluba. See tähendab aga Kõlvartile lõplikku kaotust. Samas on abilinnapea kinnitanud, et läheb kasvõi Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja.

«Kohtuotsustes väidetakse, et venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riigi julgeolekule. Rõhutan, et see on Eesti Vabariigi teise astme kohtu sõnastus. Vaid selle lausega võib kriipsu peale tõmmata kõigile juttudele kultuurilise rikastumise tähtsusest ja integratsioonist meie vabariigis,» on Kõlvart öenud.

Kõlvarti hinnangul tähendab kohtu sõnastus, et «välisriik võib proovida värvata mõjuagendiks isikut, kelle huvid ja eesmärgid kattuvad vähemalt osaliselt välisriigi eesmärkidega» seda, et mõjuagendiks olekus võib kahtlustada kõiki riigikogu saadikuid, kes hääletasid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse poolt.

Ka nimetas Kõlvart täiesti arusaamatuks otsuse osa, kus väidetakse, et peale avatud poliittegevuse tegeles Kõlvart eestikeelse hariduse vastu suunatud varjatud tegevusega. «Samas ei anta ei aastaraamatus ega kohtuotsuses definitsiooni sellele, mida tähendab «varjatud tegevus», milles konkreetselt seisneb minu «varjatud tegevus» ja kuidas see riigi huve ohustab,» sõnas Kõlvart. Ta lisas, et tõendeid ei avalikustata põhjendusega, et need olevat kaitstud riigisaladusega.

«Tuleb välja, et demokraatlikus riigis võib inimest sildistada ja ta julgeolekuohuks tunnistada üksnes selle pärast, et ta avaldab kehtivat õigust rikkumata ja põhiseaduslikku õigust väljendusvabadusele kasutades oma seisukohti, mis valitsuse omadega ei kattu,» ütles Kõlvart. Ta lisas ka, et tema kaebused ei liikunud ringkonnakohtus edasi kaks aastat, kaks korda on otsuse tegemine edasi lükatud ja lõpuks on ühes otsuses viidatud teisele.

Kõlvart lisas, et kohtuvaidlus kaitsepolitseiga ei ole tema jaoks enam soov kaitsta oma nime, vaid demokraatlike põhimõtete küsimus.

Allikas: postimees.ee

Kategooria lehele

Loading...