Juhtimisidee: mida on turundajatel õppida jää-ämbri väljakutsest?

pühapäev, 21. september 2014. a 13:55

20 0

Juhtimisidee: mida on turundajatel õppida jää-ämbri väljakutsest?

Kõigil tundub olevat oma arvamus selle väljakutse kohta, kuid ei saa eitada, et sellel on olnud massiline levi ning suur finantsiline mõju, seisab Pärnu Konverentside lehel avaldatud artiklis.

Paljude turundajate jaoks on see unistuste juhtumiuuring – annetuste kasv üle 800%, kuulsuste vabatahtlik sekkumine, kajastuse kasv ning lõputu hulk videosid, mida saab jagada brändi kanalites. Mida oleks siis turundajatel jää-ämbri väljakutsest õppida?

Peaaegu kõigil on olemas jää ning vesi. Pole mingeid sisenemismehhanisme, pole vorme, mida on vaja täita, pole kindlat formaati, mida meeles pidada ega kindlat lehekülge, kuhu midagi üles peaks laadima. Vaja on teha vaid video oma nutitelefoniga, kutsuda teisi osalema ning kasutada jagamiseks mingit sotsiaalmeedia platvormi oma vabal valikul.

Tegemist on klassikalise eakaaslaste survega. Väljakutse esitatakse avalikus videos, mistõttu on palju raskem keelduda. Kuna kutsutud märgitakse ära ka sotsiaalmeedias, siis jääb alles avalik „häbitunne“ neile, kes üritavad keelduda.

Inimeste osalema kutsumine aitab kaasa sotsiaalsele levikule, kuid ka sõnastus on oluline. Esitada väljakutse on palju mõjusam, kui lihtsalt osalemisettepaneku tegemine.

Keegi ei saa midagi tehtud ilma tähtajata. Kui annad inimestele 24 tundi osalemiseks, siis see välistab unustamise ning edasi lükkamise. Samas on raske nõuda midagi kiiresti, kui sul on keerulised tingimused.

5. Sisu peab olema lühike, kergesti seeditav ning meelt lahutav – kuid ei pea olema bränditud.

Enamus videosid on alla 60 sekundi pikad, kuid olgem ausad, on lõbus vaadata, kuidas inimesed endale vett peale kallavad. Videod ei räägi ALS-ist, enamus hashtage ei sisalda märksõna ALS, kuid ometi see mõjub – märksõna ALS googeldatakse palju rohkem kui jää-ämbri väljakutset ennast.

Vanasti pidi sinu kampaania üles korjama mõni massimeedia kanal, et saavutada viraalne tähelepanu. Kuid tänapäeval on kuulsused ise kui meediakanalid, kellel on lisaks suurele ulatusele ka tähelepanelikum publik kui traditsioonilisel meedial.

See on psühholoogiline fenomen, et juhul, kui oled juba midagi head teinud, siis on suurem tõenäosus, et sa teed samale inimesele veel ühe teene, sest ta oli seda teenet väärt juba esimest heategu tehes. Esialgne väljakutse seisnes selles, et tegema peab kas annetuse VÕI kallama jäävett pähe, kuid suur osa inimesi on kallanud nii vett kui ka annetanud raha.

Annetused on üsna üllatav edu mõõdupuu, sest enamus videosid ei räägi organisatsioonist ega maini nime ALS. Kuid samas on oluline see, et keegi ei sunni sind annetama. Kuigi paljud on seda teinud, on siiski võimalik osaleda ilma igasuguse tasuta ning keegi ei pea ennast tasutama jätmise tõttu halvasti tundma.

Jää-ämbri väljakutse sai alguse heategevuse ergutamisest, kuid see ei olnud seotud konkreetselt ALS-iga. Üks osaleja nimetas ALS-i organisatsioonina, mida sooviks aidata, ja paljud teised läksid sellega kaasa ilma heategevusorganisatsiooni muutmata. Alati ei pea idee olema seninägematu, et äratada huvi ning osalust.

Kampaaniat ei algatanud ALS, kuid nähes, et selle nime kasutatakse ära, hüppas ALS ruttu pardale.

Sel aastal on kindlasti näha palju jää-ämbri väljakutsest kopeeritud kampaaniaid, kuid milleks teha veel ühte jää-ämbri väljakutset? Märka, millest räägivad sinu organisatsiooni eesmärkidest hoolivad inimesed, ning mõtle, kuidas saaksid nende vestlusega liituda ning muuta oma eesmärgid millekski, millest kõik hoolivad?

Allikas: feedproxy.google.com

Kategooria lehele

Loading...