Ekspress 25: 1991: Riskantne leheäri. Glikman juutide perspektiividest Eestis. Lesbiliidu sünd

kolmapäev, 10. september 2014. a 3:00

112 0

Ekspress 25: 1991: Riskantne leheäri. Glikman juutide perspektiividest Eestis. Lesbiliidu sünd

Katke intervjuust Eesti Ekspressi peremeesfirma Cross Development omanikega (Hannes Tamjärv, Andres Saame, Sulo Muldia).

Olete Eesti Ekspressi praegused omanikud. Miks te sellise ettevõtluse ala valisite?

Cross Development: Ühel 1989. aasta juunikuu päeval, meie toonases kontoris hotell Olümpia numbritoas, oli härra Sulo Muldia kolme minutiga läbi sirvinud päeva ajalehed ja küsis: "Miks meil oma lehte ei ole?"

Kolme kuu pärast, septembris oli meil oma ajaleht. Sündis ta peamiselt meie isiklike rahade peal ja tagantjärgi mõeldes oli see hullumeelselt riskantne rahapaigutus. Viie auto edasimüümine toob sama kasumi, mis aastapikkune lehetegemine. Samas võib Eesti Ekspressi võtta kui kasvuhoonet, kus mängiti läbi enamik neist probleemidest ja olukordadest, mis sotsialismist ärgates kõikjal läbi elatakse.

Ta nimi on tinglikult Kati, ta meenutab välimuselt veidi Merle Karusood, ta on tinglikult 30, päriselt poisipeaga ja tinglikult töötab helinduses. Rääkisin temaga selle pärast, et tema on see, kes tõenäoliselt läheb lähemal ajal registreerima täitevkomiteesse Eesti Lesbide liitu.

Aktiivseid liikmeid on esialgu 30-40. Igasugust päritolu, kunstirahvast ja "tsoonis" viibinuid. Vanus kõigub teismelistest kuldse poolesajandini. Teoreetiliselt peaks liitlaste arv olema kahe-kolme nulli võrra suurem. Eelorganiseerumine toimus eelmise aasta mais. Enamik on Tallinnast. Teadagi metropol ja vabamad kombed.

Paljud lesbid on olnud abielus, paljudel on lapsed. Üks Kati sõbratar oli abielus kolm kuud ja selle kestel kannatas välja kolm korda mehega vahekorras olla. (Seda vist mees küll välja ei kannataks.)

Olen veendunud, et võrreldes muude impeeriumi osadega on Eesti juutide olukord üks paremaid. Juudi kogukonna huvid ühtivad põhirahvuse huvidega.

Üldiselt on eesti ajakirjandus juutide vastu sõbralik. Kuid inetu skandaal puhkes seoses linnapea hr Aasmäe avaldusega ajalehes Esmaspäev, kust võis lugeda, et juudid, s.t Ülemaailmne Siion, tahtvat Tallinna linna ära osta, s.t oma käpa alla saada. Välismaailmas vaadeldakse antisemiitlikku avaldust kui kriminaalkuritegu ja inimõiguste rikkumist. Igatahes on väliskapitali kohutanud ka hr Kofkini vastane ajujaht meie ajakirjanduses. Tean oma advokaadipraktikast, et juudivastane avaldus võib kahjustada EV huvisid ja peletada eemale äripartnereid.

Lõpetasime tagasihoidliku lõunasöögi Margareta pitsas, hakkasime parajasti lahkuma, kui nägime teda istumas ühes lauas tuntud väliskommentaatoritega. Harri Tiidot tunnevad muidugi kõik. Aga Toomas Hendrik Ilvest? Kas ütleb ehk midagi Vaba Euroopa Raadio?

"Ma olen mõelnud, mis siin Eestis valesti on." Ta ei hakka otsemaid edasi rääkima. Vaikus kestab kolm hingetõmmet. "Lähtealus on vale. Mitte riik, vaid isiksus on kõige tähtsam. Inimese vabadus, mõistate?" Ja seda toredam on teda kuulda kohviku riietehoius ülbetele norijatele seletamas, et kapitalisti-onud on pähh ja tegelikult on ta võidelnud ikka sotsialismi eest ja loeb "Rahva Häält".

Allikas: feedproxy.google.com

Kategooria lehele

Loading...