EKRE kavatseb kooseluseaduse rakendamist venitama asuda

kolmapäev, 9. detsember 2015. a 10:41

11 0

EKRE kavatseb kooseluseaduse rakendamist venitama asuda

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme esitas kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule 260 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek on tehtud sisuliselt iga võimaliku punkti kohta eraldi. Peamine muudatus, mida punktidesse sisse soovitatakse viia, on sõnapaari "registreeritud elukaaslane" väljajätmine. Või siis terve punkti seadusest välja jätmine.

Muudatusettepanekuid on kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule teinud ka sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon, kes kooseluseaduse vastuvõtmist toetab ja selle vastuvõtmiseks teisi seadusi tahab muuta. Kui EKRE tahab kõik "registreeritud elukaaslased" välja jätta, siis SDE toob välja kohad, kuhu seda sõnapaari juurde on vaja märkida.

Näiteks tahetakse muuta abieluvararegistri seaduse pealkiri varasuhteregistri seaduseks, et see võiks kehtida ka kooselulepingu sõlmijatele. Samuti on vaja viited registreeritud elukaaslastele sesse seadusesse sisse viia ehk "abikaasade" kõrvale on vaja märkida ka "registreeritud elukaaslane". Sarnaseid muudatusi on vaja sisse viia ka Euroopa Liidu kodaniku seadusesse.

Veel on muudatusettepanekuid teinud Vabaerakonna fraktsioon, kes on kirja pannud 73 muudatusettepanekut, millest enamik puudutavad paragrahve, mis erakonna hinnangul on kooseluseaduse rakendamiseks täiesti ebavajalikud.

24. novembril otsustas riigikogu juhatus võtta menetlusse nii Vabaerakonna algatatud paarkonna seaduse kui Keskerakonna fraktsiooni algatatud kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu. Kaht eelnõu hakatakse arutama õiguskomisjonis.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) ütles, et riigikogu fraktsioonide ja liikmete algatatud eelnõud jäävad esmalt ootama valitsuse arvamust ning alles seejärel toimub arutelu komisjonis. Seejärel otsustatakse, kas eelnõu saadetakse esimeseks lugemiseks täiskogusse või mitte.

"Kodukord näeb ette, et eelnõu peab täiskogus esimesel lugemisel olema hiljemalt seitsmendal täiskogu töönädalal, arvestades selle menetlusse andmisest. Seega arvestades istungjärgu lõpuni jäänud lühikest ajavaru pean tõenäoliseks, et eelnõude saatus otsustatakse alles järgmisel aastal ja need otseselt ei mõjuta kooseluseaduse rakendusaktide menetluskäiku," sõnas Pikhof.

Mis siis ikkagi saab, kui kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võeta? Endine õiguskantsler Allar Jõks on maininud kohtuasja läbi kolme kohtuastme ning seaduse taaskordset parlamenti jõudmist, kus seaduse üle uuesti arutama hakatakse.

"Riigi Teatajas on kooseluseadus jõustumisajaga 1. jaanuar 2016 üleval. Tsiviilpartnerlust registreerida tõenäoliselt ei saa, sest osa seadusi on vajalikul moel muutmata. Selles olukorras on võimalikud kohtuvaidlused, sealhulgas põhiseaduslikkuse järelevalve. Need vaidlused tuleksid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale toetudes tõenäoliselt ka siis, kui seadus praegu kehtetuks tunnistatakse," ütles õiguskantsler Ülle Madise Delfile.

24. novembril andis Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams riigikogu liikmete nimel menetlusse paarkonna seaduse eelnõu, mille üheks tingimuseks on nii kooseluseaduse kui menetluses oleva rakendusseaduse tühistamine.

Kooseluseaduse rakendamise seadus võeti riigikogus menetlusse 20. oktoobril, mis 25. novembril läbis riigikogus esimese lugemise. Pärast seda on seaduse üle arutatud selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval komisjonis ja otsustatud sellega jätkata ka homme.

Allikas: delfi.ee

Kategooria lehele

Loading...