Avasta Eestimaad: kust alustada oma metsamatkaja karjääri? (1)

teisipäev, 16. september 2014. a 10:29

30 0

Avasta Eestimaad: kust alustada oma metsamatkaja karjääri? (1)

Seetõttu pidi Jakobson perioodiliselt liikuma Kurgja ning Viljandi vahet - et aga toona ühistransporti sel vahemaal eriti ei eksisteerinud, tuli tal suur osa teekonnast jalgsi läbida.

Tänapäeval on 12-kilomeetrine matkarada Kurgjalt Vanaõuele (Vändra-Viljandi maantee ääres) nimetatud Carl Robert Jakobsoni auks Sakala teeks.

Rada kulgeb suures osas piki metsateid, mida Jakobsoni jalad tõenäoliselt sadu kordi tatsasid.

Nüüdne Sakala tee on mõnevõrra lihtsam - nii leidub rajal mitmeid puhkekohtasid, või matkaonne, teed on paremini läbitavad ja jõgedele purded rajatud.

Hakates Vanaõuelt liikuma, jääbki peagi teele Luite lõkkeplats, kus jalgu puhata. Sinnamaani kulgeb rada suurelt jaolt kuivade luitemännikute rüpes, edasi aga hakkab maapind tasapisi soisemaks ja mets võsasemaks muutuma.

Õnneks rajalt eksimise ohtu Sakala teel ei eksisteeri. Punase-kollasetriibulised märgised leiab nii puudelt kui suunaviitadelt.

Soisemate lõikude läbimisel peab arvestama, et vihmaperioodil saab sealt vaid kummikutega kuiva jalaga läbi.

Ning kui keegi näiteks üritab autoga Sakala teed läbida, siis paar kilomeetrit pärast Luite laagriplatsi on suur oht maasturist kehvema läbivusega masin mutta uputada.

Maltsaare vaigutusmänniku juures tõuseb matkarada taas korralikumatele metsateedele.

Iga teine mänd kannab seal vaigutamise märki - noolesaba meenutavat mustrit, mida mööda vaik puust välja imbus ja kogumisnõusse valgus.

Enamasti vaigutati sedasi mände, mis olid määratud mahavõtmisele - sellel männitukal aga vedas ning nüüd näeb seal jälgi juba aastakümneid tagasi lõppenud vaigukogumise tehnikast.

Metsateed vahelduvad väiksemate radadega, kord luiteharjadele tõustes, siis jälle madalatesse soistesse orgudesse laskudes.

Kõrgematel kohtadel kasvab praegusel aastaajal ohtralt seeni ning hilissuviseid metsamarjasid. Sealsete metsade andiderohkusest annavad kõige paremini märku autod, mis kõikvõimalikesse kohtadesse pargitud. Ent nagu mitmed teel kohatud seenelised-marjulised sõnasid: suur osa metsaandidest on juba ära korjatud.

Kabelimäe lähedal hargneb tee kaheks. Kui aega ja jaksu rohkem, tasub teha Sakala teelt väike kõrvalpõige kirde suunas.

Nimelt oli Sakala tee piirkond metsavendadele hea pelgupaik. Punkreid ja kaevikuid leidub luitenõlvades kui jõekallastel.

Tagametsa on püstitatud metsavendade mälestuseks ausammas, samas paikneb Metsavenna lõkkekoht ning hoolikal otsimisel leiab Saarjõe kaldanõlvast ka sissepääsu taastatud metsavennapunkrisse.

Tagasi Sakala teele jõudes jääb Kabelimäest edasi teele Saeveski metsaonn.

Tegu on igaüheõigusega matkamajaga, kus ööbida võib iga soovija. Kui Sakala tee matk mitmepäevasena planeeritud, siis pakub Saeveski onn hubast öömaja küttekolde ääres.

Ning pole välistatud, et seal juba mõnus seltskond ees ootamas, kellega matkamuljeid vahetada ja ühist teekonda planeerida.

Kes teab - võib-olla peatus Carl Robert Jakobsongi Saeveski metsavahimajas. Ning naeris seal koos metsavahiga kohalike elanike seas levinud orangutangilegendide üle. Mis legendist täpsemalt jutt - seda saab juba Saeveskis kohapeal lugeda.

Edasine teekond Kurgja suunas viib mööda Mullasamba laagriplatsist, misjärel võsa ja metsatukad tasapisi põldude ja heinamaadega asenduvad.

Ning juba paistabki Kurgja talukompleks, kus omakorda tasub veidi ringi jalutada ja tutvuda Jakobsoni-aegsete põllutöövõtete ning -tehnikaga.

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.

Allikas: ohtuleht.ee

Kategooria lehele

Loading...