Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Erukolonel: omal ajal poleks isegi kapo ilma meie loata piirile pääsenud (0)

kolmapäev, 17. september 2014. a 4:00
70 0
Erukolonel: omal ajal poleks isegi kapo ilma meie loata piirile pääsenud (0)

Karits kinnitab, et kapo poleks saanud üksi piiril tegutseda. ”Kui isegi ühisoperatsioon oleks tehtud, siis oleks piirivalve jõud juures olnud. Ja kui keegi oleks üle tulnud, oleks ta kinni võetud. Minu jaoks oli see täielik üllatus, et kapo avas teatud lõigu piiri ja ülemad olid sellega nõus. Omal ajal oleks tehtud väga täpselt koostööd. Kui kapol oleks vajadus piiril toimetada, siis oleks tugevdatud valvet ja ka meeskondi, et ei juhtuks seda, mis juhtus nüüd,” räägib ta.

Karitsa sõnul ei ole ükski piir lõpuni lukus, ka Eesti oma mitte, ei nüüd ega varem, aga piirivalveameti politseiga liitmine on olnud suur viga.

”Siis ehitasime üles ohvitserkonda alates ajateenijatest, aga kui [piirivalve] politseistati, siis noortel ohvitseridel kadus karjääris järjepidevus. Kaitseväe ohvitserina läksid nad kaitseväkke ja tagasi pöörata on neil peaaegu võimatu. Meie piirivalvamine on kaotanud oma järjepidevuse, oma käsuliinid, oma kaitseväelise ülesehituse. Viimane tähendab mitte ainult piiri valvamist, vaid ka piiri kaitsmist,” ütleb Karits.

25 aastat tagasi üles ehitatud kaitseväelise süsteemiga piirivalve, selline on ka Soomes, lõhuti. ”Piirivalve funktsioon on valvata, selgitada, jälgida, piir nii kindlaks teha, et iga piiririkkuja on näha, ja sinna liigub, sõltuvalt ohust, vastav kaitseüksus,” lausub Karits.

Sellega, et meil enam piiril jõudu pole, on Karitsa arvates Eesti petnud oma Euroopa Liidu partnereid. ”See, et meie piirivalve oli süsteemselt üles ehitatud, oli meie tingimuseks Euroopa Liitu saamisel. Seda kontrolliti palju, et kas oleme tasemel. Ja Schengeni viisaruumi saime samal tingimusel, et piirivalvurid olid suutelised kaitsma peale Eesti piiri ka Euroopa piiri,” ütleb Karits.

Lisaks ei saa Karitsa sõnul tsiviilisikule, kelleks piirivalvur praegu sisuliselt on, anda käsku lahingusse minna.

”Kui tulevad nn rohelised mehikesed relvadega, tuleb ju neile relvastatult vastu hakata. Selleks ehitati idapiirile kordonid, et oleks kohal mitte üks vahtkond, vaid vajadusel kogu koosseis. Neile tehti vastavad magamiskohad, relvaruumid on olemas, aga read jäävad aina hõredamaks,” räägib Karits.

”Riigikaitseline pool tagab seda, et ei imbu sisse mingid banded. Nüüd on idapiiril võimsad seadmed, vaatlusseadmed, infrapunaseadmed, aga et seda võimsust realiseerida, selleks jõud puudub. Ja seda ainult vähendatakse. See on protsess, mis tuleb peatada, kui tahame riigina eksisteerida.”

Kahekõne saates rõhutas siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, et ajal, kui Eston Kohver rööviti, ei olnud piir kaitseta. Piiri kaitses politsei- ja piirivalveamet koos kaitsepolitseiga ja piirivalveamet tegi kaitsepolitsei jaoks piirile "akna".

Riigipiiriseaduses pole kirjas, et piiri võib ajutiselt anda mõnele teisele asutusele kaitsta. Politsei- ja piirivalveametist (PPA) öeldakse, et "piirikontrolli teostamise pädevust kapole üle ei antud, vaid tehti asutustevahelist koostööd".

PPA esindaja lisab, et seda tehti julgeolekuasutuste seaduse ning politsei- ja piirivalveseaduse punktide alusel. Esimeses öeldakse, et "riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad julgeolekuasutusele selle ülesannete täitmisel oma pädevuse piires abi".

Teine sätestab, et "politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks".

Lihtsustatult tähendab see seda, et kapot peab aitama ja politsei ei saa sellest keelduda.

Kuigi PPA ütleb, et "teadaolev kapo ametniku tegevus piiri lähedal ei takistanud välispiiri valvamist", lisatakse, et "riigipiiri patrullimise korraldamisel lähtus PPA aga põhimõttest, et kontrolliti piirkondades, kus piirirežiimi rikkumist peeti enam tõenäoliseks".

Riigipiiri valvatakse nii elektroonilise valve kui ka patrulltegevusega. Kõiki valveseadmetega tuvastatud ohumärke kontrollib piirivalve patrull. Samuti patrullitakse kontrolljoonel ja selle läheduses iga päev ohuhinnangu järgi.

Piiririba hooldustöödest on peamine patrullradade hooldus, et need oleks läbitavad kas jalgsi, mootorkelgu või ATVga. Sõltuvalt maastikust tähendab hooldamine eelkõige kasvava heina või võsa niitmist. Soistel aladel vajavad hoolt ka patrullimiseks rajatud laudteed ning ojadele ületamiseks ehitatud purded. Riigipiiri valvamiseks loodud jäljeriba lõike hooldatakse vastavalt vajadusele.

Tähtis hooldustööde osa on ka elektrooniliste seadmete paigaldamiseks ja kasutamiseks vajalike tingimuste loomine.

Üldiselt on kõnealuse piirilõigu hooldamistegevuse eesmärk hoida piiririba sellises seisukorras, mis võimaldab patrullida ja kasutada tehnilisi valveseadmeid. Lisaks on hooldamise eesmärgiks ennetav ehk teadmatusest tingitud ebaseaduslike piiriületuste ärahoidmine. Selleks on piiriribale paigaldatud hoiatussildid.

• 333,7 km on Eesti-Vene riigipiiri kogupikkus. (Allikas: politsei- ja piirivalveamet.)

Allikas: ohtuleht.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0