Receive up-to-the-minute news updates on the hottest topics with NewsHub. Install now.

Eesti kunagine õpipoiss, kes tänaseks teinud läbi meeletu arengu

teisipäev, 8. jaanuar 2019. a 15:02
167 0

Küll aga oli meil tituleeritud persoone – Lõssov, Kullam, Kruus – keda asjatundjad Euroopas eestlastena tundsid. 1952. aasta juulikuus Helsingis Eesti-Soome korvpallisilla ehitust mõnevõrra jätkati, tõsi, veidi ebavõrdsetes koosseisudes. Juba nimetatud OM turniiri mängus Soome – NSV Liit oli ühelt poolt väljas rahvuskoondis, teisalt vaid meeste kolmik riigist Eesti, mida FIBA polnud kunagi oma liikmeskonnast välja arvanud.

Jõudis kätte aasta 1956, mil peeti esimene sõjajärgne mäng Eesti ja Soome võistkondade vahel. NSV Liitu juhtis kompartei eesotsas Nikita Hruštšov. Tema lasi pärast suure diktaatori surma ja tema mahategemist rihma lõdvemaks ning raudse eesriide mõnevõrra rohkem avatavaks. Oli nö lühike Hruštšovi „sula aeg“.

Sama aasta veebruari algul said Leningradis (praegune Peterburi) kokku kolme ülikooli meeskonnad. Peeti kolmikturniir Leningradi, Tartu ja Helsingi Ülikooli meeskondade vahel. 7. veebruari mängus siis Eesti ja Soome võistkonnad esmakordselt kohtusidki. Tartu (tollal Riikliku) Ülikooli võit 82:47 oli veenev. Tartu ja Helsingi Ülikooli meeskondade kohtumisest sai tava, mis kasvas üle traditsiooniks, eriti pärast seda kui 1965. aastal pandi nende kohtumiste võitjale välja andunud spordisõbra Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni nimeline karikas.

Need, kord Tartus ja kord Helsingis peetavad kohtumised jäid kestma kõigil Nõukogude korra aastail. Kahjuks on praeguseks traditsioon kas varjusurmas või välja surnud.

„Sula“ aeg jätkus kui aastanumbriks sai 1957. Ühel kevad-talvisel nädalavahetusel tuli üle lahe külla Soome Töölisspordi Liidu (TUL) korvpallikoondis. Et sõit ikka meelde jääks, matkati praeguse paari tunni pikkuse laevasõidu asemel peaaegu ööpäeva jagu tollase Leningradi kaudu rongiga. TUL-i koondisele seati vastu Kalevi meeskonna mehed. Esimesel päeval, 11. märtsil, tallinlased võitsid 105:84 ja järgmisel päeval tartlased veelgi suuremalt 108:52. Jõuvahekorrad olid tollal sellised. Soomlaste lahkumise järel võidi tõdeda, et korvpallisilda oli nüüd edasi ehitatud.

Esimest korda sõja järgselt sai teoks maavõistlus Eesti-Soome. Kuigi dressil ENSV, oli sisuliselt tegu Eesti koondisega ja eelkõige mängijad ise läksid ju platsile mängima selle maa eest, mis Läänemere ja Peipsi järve vahel. Seda enam, et head ülelahenaabrid on läbi aegade arvestanud mänge E(NS)V-ga oma maavõistluste statistikas.

Maavõistlus peeti 7. novembril 1958.a. Helsingi Tennispalatsis. Poolajaks oli Soome ees 40:38, kuid mängu lõpuks olid tablool numbrid 86:73 ja nüüd juba Eesti kasuks. 18 aastane Jaak Lipso ja 19 aastane Avo Jans tegid suurimat skoori – mõlemalt noormehelt võrdselt 20 punkti.

See oli veel aeg kui 20 aastane edumaa riikide korvpalli arengus kajastus ka mängutablool.

Allikas: sport.delfi.ee

Jaga sotsiaalsete võrgustike:

Kommentaarid - 0